Ühes lihtsa moega väikelinna algkooli klassis on just lõppenud tund. Lapsed tormavad klassist välja, et seda lühikest aega veeta ja tunni mõjudest puhata. Ja otse loomulikult jooksevad mõned neist kohe sööklasse keha kinnitama.
Teiste tormlejate seas hiilib sööklasse ka eelmises tunnis olnud väikene tüdruk. Ta on olnud kogu aeg täiesti üksi teiste hulgas kuna teda pole vastu võetud sest ta on nii erinev lastest, kes on tema ümber. Ta on targema olemisega kui kõik teised temavanused lapsed. Ja alati, kui ta märkas midagi kahtlast- kasvõi võõrast raha klassiõe rahakotis- oli ta valmis sellest kohe valmis usaldusväärsele täiskasvanule teatama.
Mõni aeg tagasi on tal saanud kõrini sellest tema perekonnas aina valitsevast vaesusest. Ta on võtnud vastu otsuse mässata selle vastu. Niisiis ta on otsustanud seda väljendada omal viisil -otsekui kättemaksuks selle eest et vanemad pole suutnud talle tagada piisavaid elamistingimusi ning petta oma vanemaid mitte kasutades talle antud söögiraha õigetel eesmärkidel. Ta on otsustanud kasutada seda teiste , tema enda eesmärkide saavutamiseks-milledest üks oli lõpuks ometi osta seda, mida tema ise tahab. Sest talle on antud võim ja vägi selle raha näol ise otsustada. Isegi kui ta seda ei oska siis ta toimib nii kuidas ta aru saab.
